Saturday, 2 July 2011

18/06....02/07

Ma ei oska mindagi kirjutata, sest sellest on nii palju möödas. Kuid kuskilt alustata siis lennust. Lend läks kenasti. Istusin ühe Eesti naise ja tema lapselapse kõrval. Poiss oli 3 aastane ja kohe kui lennuk õhku tõusis jäi magama ja enamus lennu ajast magas. Üldiselt lähks lend kenasti vahepeal raputas. Minu pagas tuli muidugi peaaegu viimasena aga tuli vähemalt. Kui pagasi kätte sain siis otsisin nagu loll seda väljumis väravat mis siis, et ma ennem seal lennujaamas olnud aga siis ma ei leidnud kohe aga ma kaval, läksin inimeste järgi.  Väravatest välja jõudes ootasid mind seal kenasti Emma, James ja poisid. Nad kohe mind ei märganud aga ma õnneks märkasin. Poisid on kasvanud ja aga Emma ja James on samasugused, mis seal ikka tegelikult umbes aasta tagasi nägin neid esimest korda, sellest ajast nad eriti muutunud pole. Koju jõudsime nii kiiresti võib-olla sellepärast, et poisid näitasid, rääkisid ja lasid mul mängid või õpetasid oma mänge mulle, et ei tajunud aega kaua sõitsime aga kiiresti kohale see mulle meeldib.

Maja väljast paistab samasugune nagu aasta tagasi, kuid seest aga mitte. Köök uue koha peal ja poole suurem, ilusam ja muud luksuslikud asjad sees. Näiteks, kui tahad keevat vett tee või kohvi jaoks siis siin sa ei pea vett keetma võid lihtsalt kraani kõrvalt asuvast kraanist lasta, päris mõnus või mis? Majal on veel lisaks üks korrus, kus on siis nii öelda minu tuba ja siis külaliste tuba. Üldiselt siin ikka külaliste toas pole ehk siis jah päris mõnus omada tervet korrust.  Muidugi ei ole head ilma halvata, kuna mu tuba on katuse alune tuba siis ütleme nii, et esimesed kaks päeva mu vaene peakene lõi ennast koguaeg kuhugile ära ja väga valus oli aga nüüd enam seda ei juhtu, hea seegi. Minu tuba muidugi nii suur, et harjumatu aga ma ära harjunud. Koju naastes pean jälle ümber harjuma.

Poisid olid nii elevil minu siia tulemisest, et isegi aitasid kõik mu asjat lahti pakkita. Zach näitas mulle kõike mida näidada oli võimalik. Asjad sain kiiresti kotist välja võetud, sest ega midagi polnud sealt võtta ( ostan ju kõik siit). Hiljem mängisin poistega. Sellel hetkel, kui poistega mängisin keegi juba helistas mulle. Helistas mulle üks teine Eesti tüdruk, Meeri, kes samuti siin samas linnas aga teisel pool otsas. Temaga saime kokku järgmisel päeval kohvikus Nero.

Järgmisel päeval ennem, Meeriga kohtumist Emma näitas mulle kuidas asjad toimivad ja muud säärast ja hiljem sain kokku Meeriga, tore tüdruk nüüd peaaegu iga päev oleme koos olnud ja tundma õpinud. Peaks mainima, et kui ma ära lähen siis tal hakkab väga igav, sest ta ei leia kedagi sellist nagu mina , kuna siin lihtsalt pole rohkem Eestlasi haha. Kui aus olla siis me ei räägi palju eesti keeles, sest ma tahan ju õpida inglise keelt siis me paneme niisama hullu ja räägime eesti-inglise-eesti keelt ehk tänava peal inimesed, kes meist mööduvad või poes on alati meid vaatavad, sest nad ei saa aru mis keeles me räägime. Muidugi pean ma mainima seda, et ma tunnen ise ka, et mu inglise keele oskus on juba parem. See väga hea, väga väga hea.

Ega nädal algas esmaspäeva hommikul näitas Emma mulle veel asju ja kõike muud. Teisipäeva hommikul juba sain ise ka hakkama. Hommikud Zac'i jaoks on rasked nagu mulle öeldi aga minuga nii väga ei olegi peaks mainima minuga ärkab ilusti ülesse ei mina kurta. Olliga on hea, sest ta on juba varakult üleval ainult paaril korral on juhtunud, et ta veel magab, aga jah seda ainult paaril korral juhtunud.

Tänaseks olen ma kõigega juba harjunud nii liiklusega ja kodus erinevate masinatega isegi pesu oskan nüüd pesta ja kuivama ka panna. Pesu pestes ja vahel juhtuvad imelikud värvid kokku siis mõtlen, et kas annvad värvi või ei anna ja hiljem välja võtes mõtlen, kas see oli ikka seda värvi või ei olnud aga kõik siia maani oma värvi ja suuruse alles hoidnud isegi minu asjad.

Selle kahe nädala jooksul olen palju tutvusi teinud teiste au-pairidega või lapsehoidjatega mulle meeldib lapsehoidja rohkem öelda. Olen palju raha kulutanud aga pole hullu mis ikka kunagi pean ikka ka kulutama miks mitte nüüd!!! Eelmine nädal käisin Londonis ja see nädalavahetusel Watforidis nii, et jah igav mul pole ja koju veel ei taha. Vana ja papa ei pea muretsema ma tulen tagasi :) Kooli lõpetan ära küll siis näeb edasi : )

Aga rohkem ma ei oska või ei viitsi.
Tšutšufreii..

No comments:

Post a Comment